Inimene on oma olemuselt kummardaja. Ta teeb seda kas teadlikult või alateadlikult. Inimesel lihtsalt alati peab olema keegi või miski, kelle või mille peale „üles“  vaadata ja kellele või millele ennast peegeldades, selle läbi omaenda minapilti täiendada.  Ega selles võib-olla ei olekski midagi nii halba kui ei juhtuks see, et inimene tegelikult muutub objekti sarnaseks, keda või mida ta kummardab.

Kummardamise olemuses on kummardatavalt objektilt imetlusväärsete omaduste või  joonte ülevõtmine või siis nendega samastumine. Me ju imetleme, jumaldame, kadetsedes järgime oma iidoleid neid osaliselt matkides, nende meele järgi olla püüdes jne. See siin on mõtlemise koht!

Aastal 1000 eKr. valitses Juuda Kuningriigis, praegusel Israeli riigi territooriumil kuningas Taavet. Tema poolt ammustel aegadel ülestähendatu kõnetab meid veel tänagi. Ta räägib erinevatest ebajumalatest – meie erinevatest kummardamise objektidest, ning teeb siis kokkuvõtte öeldes, et „ ... nende sarnaseks saavad kõik nende tegijad .... ja nende peale lootjad!“ 
Keda pean mina oma iidoliks või superstaariks? Kellele olen andunud järgija ja mille nimel võtan ette riskantseid samme? Mis paneb mind korrigeerima minu välimust või näiteks suhtlemist teiste inimestega. Mis mõjutab minu motiive ja hoiakuid kõige – valitsuse, institutsioonide, kaasinimeste või ka materiaalse maailma suhtes? Ja veelgi enam, kas mõjutajaks on isikupäratu, tuim ja hingetu materiaalne maailm, egotsentriline, üliandekas popstaar või on seda minu omaenda hiilgusesse tõstetud ja suureks puhutud väike „ mina“? Äkki on see minu abikaasa, laps , vanem, sõber – valikuid on tegelikult lõpmatult.

Seda mõttekäiku on omal ajal arendanud ka 18. saj. elanud Inglise piibliõpetlane, Matthew Henry. Kuna inimene oma olemuselt on siin aegruumis toimiv piirangutega olevus, siis on hädavajalik, et tema kummardamisel jumaldamise objekt oleks suurem, kui tema ise seda on. See annaks sellele piiratud olevusele võimaluse sirutuda millegi endast suurema ja üllama poole. Jõuda oma piirideni ja neid ka ületada!

Kohe, kohe on väljas algamas periood, mis murrab talve karge mõju ja toob paksu lumekihi alt esile esimesed märgid taastärkavast elust.  Algab elu kuulutav periood, mida me kutsume kevadeks! Jeesus ütles: „ Mina olen elu! Ma olen tulnud tooma elu ja seda ülirohkesti!“  Tema võib seda anda igale ühele, kes vaid soovib! Tim Rice ja Andrew Lloyd Webber panid oma rockooperile igati täpse pealkirja: „Jeesus Kristus superstaar!“ Kui keegi seda kunagi on olnud, siis seda on Jeesus! Kummardagem siis teda, kes on Elu ja kes võib anda tõelist elu kõigile!“

Parimate soovidega,
Toompea koguduse pastor
Hermas Lilleorg
hermas.lilleorg@eknk.ee

Arhiiv